Kõik glutamiini kohta

Glutamiin on endogeenne aminohape, mida inimkeha toodab looduslikult. Teatud olukordades muutub glutamiin aga inimese jaoks tinglikult asendamatuks (suhteliselt eksogeenseks) aminohappeks. Peamiselt on tegemist suurenenud lihaskatabolismi perioodidega, mis esinevad vähktõve, raskete põletuste ja pikaajalise liikumisvõimetuse korral pärast füüsilist traumat või operatsiooni.
- Glutamiin - millised on selle funktsioonid organismis?
- Glutamiin - mõju soolestikule
- Glutamiin - kas see võib olla kasulik sportlastele?
- Glutamiin - muud kasu tervisele
- Glutamiin - kuidas kasutada?
Glutamiin - millised on selle funktsioonid organismis?
Glutamiin on aminohape, mida leidub inimkehas kõige suuremas koguses ja mis moodustab umbes 60% vabade aminohapete koguhulgast. Glutamiini allikas meie organismis on 60% ulatuses sisemine tootmine, ülejäänud 40% pärineb toiduga ja rakuvalkude lagundamisest. Glutamiin osaleb valkude, puriinide, pürimidiinide, glükoosi, karbamiidi, glutatiooni ja teiste aminohapete sünteesis ning happe-aluse tasakaalu säilitamises. Lisaks sellele on glutamiin oluline ühend immuunsüsteemi nõuetekohase toimimise jaoks. Glutamiin toetab T- ja B-lümfotsüütide proliferatsiooni ning neutrofiilide, monotsüütide ja makrofaagide metaboolset aktiivsust ja stimuleerib teatavate tsütokiinide tootmist.
Glutamiin - mõju soolestikule
Glutamiin on eelistatud kütus enterotsüütidele, st soole epiteelirakkudele, mis määravad peensoole kõige olulisemad funktsioonid, nimelt toitainete lõpliku seedimise ja assimilatsiooni. Lisaks on glutamiin oluline energeetiline materjal immuunsüsteemi kiiresti jagunevate rakkude, st lümfotsüütide, monotsüütide ja makrofaagide jaoks. Glutamiin kaitseb soole limaskesta atroofia (kadumise) eest, tugevdab organismi immuunmehhanisme ja takistab bakterite translokatsiooni läbi soole limaskesta. Lisaks mängib glutamiin võtmerolli seedetrakti immuunsüsteemi (GALT) nõuetekohases toimimises, takistades peensoole villoosse atroofia teket. Glutamiini puudus võib aidata kaasa peensoole limaskesta kahjustusele, mille negatiivseks tagajärjeks on soolestiku seina suurenenud läbilaskvus, mis soodustab toksiinide või patogeensete bakterite sattumist kudedesse.
Glutamiin - kas see võib olla kasulik sportlastele?
Intensiivne treening, eriti aga kuumal ajal, soodustab kuumastressi tekkimist, mis võib põhjustada soole epiteelirakkude vaheliste tihedate ühenduste (tight junctions) kahjustumist, mis tagavad soolebarjääri terviklikkuse. Selle negatiivsete tagajärgede hulka kuuluvad kahjustatud soolebarjääri terviklikkus ning suurenenud risk bakterite ja endotoksiinide translokatsiooniks seedetraktist. Bakterite ja endotoksiinide translokatsioon soolestiku luumenist vereringesse suurendab põletikupõhiste tsütokiinide tootmist ja põhjustab seedetrakti sümptomeid, nagu kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu ja ülevoolutunne soolestikus. On tõestatud, et glutamiin vähendab intensiivsest sportimisest tulenevat soole läbilaskvust ja leevendab kestvussportlastel püsivaid seedetrakti vaevusi. Samuti on oletatud, et glutamiini lisamine suurendab lihaste glükogeeni sünteesi ja vähendab teatud skeletilihaste kahjustuste markerite kontsentratsiooni, eriti kui seda manustatakse pikema aja jooksul (vähemalt 5 päeva).
Glutamiin - muud kasu tervisele
Uuringud on näidanud, et glutamiini lisamine aitab parandada lämmastiku tasakaalu (st vähendab valkude lagunemist) ja organismi toitumisseisundit, leevendab põletikku (vähendab IL-6, TNF-ɑ, C-reaktiivse valgu taset veres) ja tugevdab immuunsust raskelt haigetel patsientidel. Glutamiin avaldab soodsat mõju immuunsüsteemi toimimisele, aidates vähendada operatsioonijärgsete tüsistuste ja infektsioonide esinemist ning vähendades suremuse riski ja haiglas viibimise pikkust. Glutamiini peamine kasu on traumade, põletushaavade ja raskete vigastuste tulemuste parandamine. Glutamiin vähendab infektsioonhaiguste esinemissagedust täiskasvanutel, kellele tehakse kõhukelmepõletik (kõhuõõne infektsioon). Lisaks sellele võib glutamiin pea- ja kaelavähi tõttu kiiritusravi saavatel inimestel vähendada suuõõne mukosiidi raskust ja opioidanalgeetikumide kasutamist. Samuti on oletatud, et glutamiin võib leevendada ärritunud soole sündroomile (IBS) iseloomulikke sümptomeid, kui seda kasutatakse koos madala FODMAP-dieediga.
Glutamiin - kuidas kasutada?
Terapeutilistel eesmärkidel soovitatakse glutamiini tavaliselt annuses 5 g päevas. See glutamiini päevane annus näib olevat täiesti piisav, et toetada seedetrakti ja immuunsüsteemi normaalset toimimist ning leevendada võimalikku suhtelist glutamiini puudust, mida täheldatakse operatsioonijärgsel perioodil, vähkkahheksia ja raskete põletushaavade korral ning krooniliselt vähese toiduvalgu tarbimisega patsientidel. Suuremate glutamiini annuste manustamisest ei soovitata praegu seerumi ammoniaagisisalduse võimaliku ülemäärase tõusu tõttu.
Allikad:
-
McRae M.P.: Therapeutic benefits of glutation: An umbrella review of meta-analyses. Biomed Rep. 2017 May; 6(5): 576-584.
-
Legault Z., Bagnall N., Kimmerly D.S.: The Influence of Oral L-Glutamine Supplementation on Muscle Strength Recovery and Soreness Following Unilateral Knee Extension Excentric Exercise. Int J Sport Nutr Exerc Metab. 2015 Oct;25(5):417-26.
-
Zuhl M.N., Lanphere K.R., Kravitz L., et al: Suukaudse glutamiini lisamise mõju treeningu poolt põhjustatud seedetrakti läbilaskvusele ja pinguldava ühenduskoha valkude ekspressioonile. J Appl Physiol (1985). 2014 Jan 15;116(2):183-91.
-
Zuhl M., Dokladny K., Mermier C., et al: The effects of acute oral glutation supplementation on exercise-induced gastrointestinal permeability and heat shock protein expression in peripheral blood mononuclear cells. Cell Stress Chaperones. 2015 Jan;20(1):85-93.
-
Cruzat V, Macedo Rogero M, Noel Keane K, et al: Glutamiin: metabolism ja immuunsüsteemi funktsioon, täiendamine ja kliiniline tõlge. Nutrients. 2018 Oct 23;10(11):1564.
-
Coqueiro AY, Rogero MM, Tirapegui J.: Glutamiin kui väsimusevastane aminohape sporditoitluses. Nutrients. 2019 Apr 17;11(4):863.
-
Kędziora S, Słotwiński R, Dąbrowska A.: Glutamiini sisaldav toitumisravi vastavalt Euroopa Kliinilise Toitumise ja Metabolismi Ühingu (ESPEN) soovitustele. Gastroenterological Review 2010; 5 (5): 258-265.

Stretching - miks see tasub?
